Site Logo

HOBU

hobusefoorum
 
Tänane kuupäev 14.08.2018 16:07

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi




Tee uus teema Vasta teemale  [ 137 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 6, 7, 8, 9, 10  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 12:21 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 11.03.2008 15:17
Postitusi: 46
Asukoht: Läänemaa
katu kirjutas:

Võõrad lapsed ei sümpatiseeri.

To: Roki. Siin see iva pesitsebki, et kui oma lapse saad, hakkavad asjad hoopis teisiti tunduma/olema :)
Ei sunni kellelegi lapse saamist peale!!! Kunagi lubasin, et neid ei saa, aga praeguseks on minu kaks poega mulle kõige suuremaks rõõmuks ja mureks ning edasiviivaks jõuks.
Ilusat naistepäeva :lill:


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 12:36 
Eemal
moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 28.05.2007 16:32
Postitusi: 2443
Asukoht: Saue-Tallinn
Tsiteeri:
ja minu teada on ikka vanatüdrukute seas soodasid närvihaigeid tädisid rohkem, kui pereinimeste seas.

Ma siis loodan, et olen ehk selline erandlikum vanatüdruk. Vähemalt mu tuttavad pole siiani kurtnud - või siis on nad lihtsalt taktitundelised :mrgreen:
Minu meelest on ka pereinimeste seas üllatavalt suur protsent tigedaid, närvilisi, hüsteerilisi ning sallimatuid kodanikke.

_________________
But I don't want to go among mad people," Alice remarked.
"Oh, you can't help that," said the Cat: "we're all mad here. I'm mad. You're mad."


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 13:12 
Eemal
foorumi toetaja 2008

Liitunud: 29.05.2007 16:07
Postitusi: 531
Asukoht: Tartu
Ma mõtlesin ka aastaid, et ei mina ei taha neid karjuvaid-ilastavaid väänikuid enda elu segama. Aga see muutub vanusega :D Ja armastusega. Praegu on nii, et no üks hetk ikka võiks, uus põnev väljakutse pigem. Võõrad lapsed samuti ei sümpatiseeri, ei oska nendega midagi peale hakata jne. Ja minu lapsed tulevad küll rahulikud :lol: Loota ju võib.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 13:44 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 17.10.2007 15:34
Postitusi: 377
Asukoht: Viljandimaal
Eks tita tuleb siis kui ta ise tahab ja ühel erandjuhul ka sinna perre tuli, kus ta oli väga oodatud,hoolimata arstide ütlustest :)
Samas ka mu ühe sõbranna rasedus katkes ja poole aasta pärast jooksis see suhe karile, ju veel tulemata laps tunnetas seda, et veel pole õige aeg.

_________________
Ka parimad meist peavad oma sõnu sööma.
(Head isu!)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 14:41 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 31.05.2007 14:14
Postitusi: 1901
Asukoht: harjumaa
Laste saamine nüüd õelusekotist inimest küll ei tee, pigem ehk hilisemal ajal tuleb tänu nendele rajakatele natuke rohkem ehk tolerantsust juurde.Ja väheneb ka see üksiku hundi tunne, ehk sul on kogu aeg keegi, kellega pead arvestama.Pole enam mina vaid on meie.
Teine asi on sünnitamisega, minul on teistmoodi ,pärast laste saamist, ka loomade poegimisse suhtumine.Kuidagi elad nagu rohkem kaasa ja saad paremini aru ,kui raske neil on.

_________________
http://airiangoora.wordpress.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 17:41 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 02.08.2008 21:47
Postitusi: 1301
Asukoht: Harjumaa
Sõpru saad sa valida, sugulasi mitte. Mõelge mida tahate selle lause kohta.

Tolerants tuleb minu meelest elukogemusega, mis jälle pole iga kord sugugi vanusega seotud. Mõni oskab nii osavalt keskealiseks saada ilma oma eelnevast elust midagi kõrva taha panemata. Mõnel on kahekümneviieselt nii avar maailmapilt, et lihtsalt vaata ja imesta. Kõik on ikka indiviidist kinni. Ja sellest, mida kodust kaasa saab ehk siis kinderstubest.

_________________
Enne saatmist loe, mida kirjutanud oled. Kas ikka veel näpud sügelevad?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 08.03.2010 21:18 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 29.05.2007 8:44
Postitusi: 2703
Asukoht: Hiiumaa
ISE kirjutas:
. Mitte halvas mõttes. Elu teeb lihtsalt teinekord väga ootamatuid korrektuure, mida kuidagi ette näha pole võimalik. Hakka oma suuri asju tegema siis juba 25-selt ja ära oota seda 35-t.

No niisugune see plaan ongi, et juhul KUI katus ära sõidab ja mingi lapsetegemise mõte tuleb. Kui ei tule, siis parem, saab varem pihta hakkata või maailmas ringi tõmmelda ja muid lollusi teha mis 30+ vanuses enam pinget ei pruugi pakkuda.

Aga ikkagi, lapsed ei tule ega teki iseenesest. Ja ainult armastusest ei piisa, et nad tekkima hakkaksid. Vastupidi, (ühe poole) titesoov võib üldse armastuse ära tappa.
Ega´s ma koguaeg kusagil kookonis ja inimeste eest peidus ela. Ikka elus üht teist näinud-teinud kah juba. Üks tegu oligi see, et saatsin pikalt tüübi kes lihtsat ei tahtnud aru saada, et mina EI TAHA emaks saada. Praegu on tal aastane laps, rügab tööd teha ja lapse ema vedeleb kodus ja kogub rasva. Ei, aitäh, ei ole küll sarnasest elust huvitatud.

_________________
http://hobuvidinad.blogspot.com/


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 09.03.2010 9:57 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 17.10.2007 15:34
Postitusi: 377
Asukoht: Viljandimaal
Muidugi pole kirjas kuskil, et peab saama noorelt emaks, et pärast aega möllata ja ringi tõmmata küll. Samas ma leian oma 2a ja 4a poisipõnni ja talumajanduse kõrvalt ka endale aega, et käia mehe või sõbrannadega vahest tantsimas kuskil :)

_________________
Ka parimad meist peavad oma sõnu sööma.
(Head isu!)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 09.03.2010 10:13 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 02.08.2008 21:47
Postitusi: 1301
Asukoht: Harjumaa
Roki98 kirjutas:
juhul KUI katus ära sõidab ja mingi lapsetegemise mõte tuleb.

Irw. :D

_________________
Enne saatmist loe, mida kirjutanud oled. Kas ikka veel näpud sügelevad?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 09.03.2010 12:27 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 20.06.2007 21:05
Postitusi: 441
Asukoht: Tallinn
Walhalla kirjutas:
Tsiteeri:
ja minu teada on ikka vanatüdrukute seas soodasid närvihaigeid tädisid rohkem, kui pereinimeste seas.

Ma siis loodan, et olen ehk selline erandlikum vanatüdruk. Vähemalt mu tuttavad pole siiani kurtnud - või siis on nad lihtsalt taktitundelised :mrgreen:
Minu meelest on ka pereinimeste seas üllatavalt suur protsent tigedaid, närvilisi, hüsteerilisi ning sallimatuid kodanikke.


irooniaga: Aga kui need närvihaiged vanatüdrukud oleks lapse saanud? Vaene laps :D Minu meelest ka paljud emad on nii tigedad, närvilised, eriti teiste kodanike suhtes. Ehk mingi kaitsepositsioon, aga see teeb mulle kogu ema ja pere värgi vastumeelseks.

Ahjaa kena on, et kogu suguvõsa aitaks last kasvatada ja noort ema, aga tegelt, kas keegi sugulaste käest küsib, et ma hakkan nüüd last tegema , kas teile see sobib?

Laps on ikkagi teine inimene... ta ei ole sinu oma ega ka sinu käsutada... tean vanatädi kes rügab hetkel üksi oma talus... lapsed tegi kunagi selleks, et oleks keegi kes aitaks ja hiljem talu üle võtaks, aga näe ei ole ... lapsed läinud linna ja tädi ikka üksi ja ohkab, et kellele ta kogu seda vaeva on näinud... lapsed on oma suhtumisega näidanud, et talust rohkem kui suvekodu nad ei arva või hoopis tükis vüivad nad selle müüa peale ema surma...

_________________
püüa vaadata maailma vahel läbi teiste silmade
või proovi olla teiste kingades, igatahes igaüks arvab asjadest omamoodi ja sinna pole midagi parata


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 09.03.2010 12:37 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 31.05.2007 14:14
Postitusi: 1901
Asukoht: harjumaa
mariliis kirjutas:

... tean vanatädi kes rügab hetkel üksi oma talus... lapsed tegi kunagi selleks, et oleks keegi kes aitaks ja hiljem talu üle võtaks, aga näe ei ole ... lapsed läinud linna ja tädi ikka üksi ja ohkab, et kellele ta kogu seda vaeva on näinud... lapsed on oma suhtumisega näidanud, et talust rohkem kui suvekodu nad ei arva või hoopis tükis vüivad nad selle müüa peale ema surma...


Mina ütleks selle peale, et egoistlik mõtteviis, miks see vanatädi arvab, et see eluviis, mis talle meeldib, peab ka lastele`sobima?

_________________
http://airiangoora.wordpress.com


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 09.03.2010 15:37 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 02.08.2008 21:47
Postitusi: 1301
Asukoht: Harjumaa
fiksu kirjutas:
mariliis kirjutas:

... tean vanatädi kes rügab hetkel üksi oma talus... lapsed tegi kunagi selleks, et oleks keegi kes aitaks ja hiljem talu üle võtaks, aga näe ei ole ... lapsed läinud linna ja tädi ikka üksi ja ohkab, et kellele ta kogu seda vaeva on näinud... lapsed on oma suhtumisega näidanud, et talust rohkem kui suvekodu nad ei arva või hoopis tükis vüivad nad selle müüa peale ema surma...


Mina ütleks selle peale, et egoistlik mõtteviis, miks see vanatädi arvab, et see eluviis, mis talle meeldib, peab ka lastele`sobima?
Mina ütleks selle peale, et mulle hakkab see mariliisi negatiivsete näidete toomine vähehaaval vastu. Kas peab siin kive loopima kellegi kapsaaeda? Tihtipeale ei tea me sedagi, mis toimub meie lähedaste hinges, rääkimata siis võõrastest pereasjadest, millest näeb heal juhul vaid murdosa. Ma tean ka igasuguseid nii noori kui vanu inimesi, kes mulle kas ei meeldi või ei meeldi nende eluviis. Mis ei tähenda, et lähen bläbläblä seda kuhugi kuulutama, et näe sellised ka kusagil elavad, näh millised teised ja seda arvustama. Millegipärast ma ei usu, mariliis, et see vanatädi Sulle südant puistamas on käinud ja samuti tema pere, tundub kõige tavalisema vastiku kuulujutuna. Mitte midagi isiklikku.

Kui selle näite mõte oli, et lastelt ei saa oodata oma unistuste elluviimist, siis oleks seda saanud lihtsate sõnadega nii öeldagi. Vanasõna "igaüks on ise oma õnne sepp" on üsna paikapidav. Seni kuni inimene oma tegevusega teistele liiga/halba ei tee, las toimetab oma äranägemise järgi.

_________________
Enne saatmist loe, mida kirjutanud oled. Kas ikka veel näpud sügelevad?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 10.03.2010 9:53 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 17.10.2007 15:34
Postitusi: 377
Asukoht: Viljandimaal
Tegelikult ei tea me kunagi, mis tuuled lastel suureks kasvades puhuda võivad või mida nad tahavad tegema hakata.
Mul kodus on väike piimakari, hetkel oleme meie need, kes asja vaikselt üle hakkavad võtma ja vanad vähe aitavad, aga ega ma ei tea, mis kunagi olla võib, kas mu poegadest keegi tahab olla lehmapidaja või mitte. Võib-olla meelitab neid suurlinna elu ja melu ning jääb meile vaid see kari.
Kunagi ette ei tea. Elame näeme :)

_________________
Ka parimad meist peavad oma sõnu sööma.
(Head isu!)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 10.03.2010 11:46 
Eemal
kasutaja
Kasutaja avatar

Liitunud: 20.06.2007 21:05
Postitusi: 441
Asukoht: Tallinn
ISE kirjutas:
fiksu kirjutas:
mariliis kirjutas:

... tean vanatädi kes rügab hetkel üksi oma talus... lapsed tegi kunagi selleks, et oleks keegi kes aitaks ja hiljem talu üle võtaks, aga näe ei ole ... lapsed läinud linna ja tädi ikka üksi ja ohkab, et kellele ta kogu seda vaeva on näinud... lapsed on oma suhtumisega näidanud, et talust rohkem kui suvekodu nad ei arva või hoopis tükis vüivad nad selle müüa peale ema surma...


Mina ütleks selle peale, et egoistlik mõtteviis, miks see vanatädi arvab, et see eluviis, mis talle meeldib, peab ka lastele`sobima?
Mina ütleks selle peale, et mulle hakkab see mariliisi negatiivsete näidete toomine vähehaaval vastu. Kas peab siin kive loopima kellegi kapsaaeda? Tihtipeale ei tea me sedagi, mis toimub meie lähedaste hinges, rääkimata siis võõrastest pereasjadest, millest näeb heal juhul vaid murdosa. Ma tean ka igasuguseid nii noori kui vanu inimesi, kes mulle kas ei meeldi või ei meeldi nende eluviis. Mis ei tähenda, et lähen bläbläblä seda kuhugi kuulutama, et näe sellised ka kusagil elavad, näh millised teised ja seda arvustama. Millegipärast ma ei usu, mariliis, et see vanatädi Sulle südant puistamas on käinud ja samuti tema pere, tundub kõige tavalisema vastiku kuulujutuna. Mitte midagi isiklikku.

Kui selle näite mõte oli, et lastelt ei saa oodata oma unistuste elluviimist, siis oleks seda saanud lihtsate sõnadega nii öeldagi. Vanasõna "igaüks on ise oma õnne sepp" on üsna paikapidav. Seni kuni inimene oma tegevusega teistele liiga/halba ei tee, las toimetab oma äranägemise järgi.


Ma ei ole neid asju kirjutanud selleks , et neid lahkama peaks. Vaid need teadmised on minule lapsetegemise küsitavaks ja igasugused perekonna, lapse-ema, naise-mehe armastused väga vaid juturaamatutes ja filmides nähtavaks teinud. Ainult kõike ilusat räägitakse ja mitte kunagi ühtegi probleemi nagu olemas ei olekski. Kõik on roosa ja lilleline. Las ma siis olla üks halb kes räägib ka negatiivseid asju, et elu ei tunduks nii "ilus". Kui väga häirib pistke filtrisse :D:D

_________________
püüa vaadata maailma vahel läbi teiste silmade
või proovi olla teiste kingades, igatahes igaüks arvab asjadest omamoodi ja sinna pole midagi parata


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Depressiivsed Eesti väikelinnad...
PostitusPostitatud: 10.03.2010 15:57 
Eemal
kasutaja

Liitunud: 02.08.2008 21:47
Postitusi: 1301
Asukoht: Harjumaa
mariliis kirjutas:
Ma ei ole neid asju kirjutanud selleks , et neid lahkama peaks. Vaid need teadmised on minule lapsetegemise küsitavaks ja igasugused perekonna, lapse-ema, naise-mehe armastused väga vaid juturaamatutes ja filmides nähtavaks teinud. Ainult kõike ilusat räägitakse ja mitte kunagi ühtegi probleemi nagu olemas ei olekski.
Polnud plaanis Sind kuidagi solvata, ümberringi sh. uudistes valdavalt üks negatiivne jutt ja vingumine käib. Kui oled osanud välja noppida ilusad armastuslood ja Sulle tundub, et paha pool on vähe kajastatud, siis minu meelest on asjad maailmas suht mitmekesised, on nii halba kui head. Mõlemal oma arvamus. Kahjuks räägitakse ebameeldivatest asjadest/probleemidest oluliselt innukamalt/pikemalt, kui hästi õnnestunutest, mis on ka üsna loomulik arvestades, et halbu olukordi tuleb enamasti kuidagi lahendada ja sellele aega ja tähelepanu pöörata. Armastusromaanid ja filmid enamasti vaid lõpevad õnnelikult, enne on seal tavaliselt igasugu jama. Kes see ikka tahaks lugeda nt. joodikperekonna õnnetu lõpuga rutiinset elulugu?
Seda, miks hetkel lapsi ei soovita, pole küll kellelegi lahti seletada vaja. :kiiver:
Rahu, sobib?

_________________
Enne saatmist loe, mida kirjutanud oled. Kas ikka veel näpud sügelevad?


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 137 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 6, 7, 8, 9, 10  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Template made by DEVPPL Flash Games - et 3.0.10